Denis Villeneuve'i Põletus on äärmiselt võigas, õõvastavate kaadritega, samas ilus ning lõppeks ka positiivne (!) film. Kinos istudes tekkisid teatavad paralleelid Feo Aladag'i Võõraga, aga Põletuse teeb "paremaks" filmiks see, et ta säilitab optimismi. Triviaalseni lihtsustades on see film sellest, kuidas armastus päästab maailma.
Vaatama läksin sellepärast, et olen varasemalt näinud režissööri 2000. aasta filmi Maelström, mis on samuti väga hea.
Selle aasta üks võimsamaid filmielamusi. Ühtlasi minu jaoks 2010 PÖFFi parim film.