Paar taustamärkust, mis paljuski põhjendavad alljärgnevat:
a) mulle meeldis väga algne, 1982. aasta TRON;
b) TRON: Pärand oli minu jaoks üks 2010. aasta oodatumaid filme;
c) ma väga tahtsin, et see film mulle meeldiks;
d) ma kartsin, et see saab olema samasugune pettumus nagu The Matrix'i II ja III osa.
Paar märkust veel. Kui on soov seda filmi vaatama minna, siis on tungivalt soovitatav esmalt ära vaadata '82 aasta film - järjest arusaamiseks pole algse filmi vaatamine esmajärguline, aga ta annab üsnagi olulise konteksti juurde. Ilma esimest osa nägemata jääb oluline tähenduskiht mõistetamatuks. Viga on ka hakata siit loost paaniliselt taga otsima ratsionaalsust ja tõepärasust - te ei leia seda, sest seda pole kunagi mõeldud seal olema. Peaasjalikult on tegu siiski visuaalse elamusega, mille keskseks narratiiviks juhtub olema võrdlemisi lihtlabane hea ja kurja võitlus (selgeid viiteid Star Wars'ile ei pea just kaua ootama). Neile, kes tahavad leida mingit sügavamat ideed ja sisu, pakutakse välja mitmeid "niidiotsi", mille üle kodus järele mõelda - filmis endas, kas taotluslikult või mitte, neile tähelepanu ei pöörata.
Ühesõnaga, mulle see film meeldis. Mina leidsin kinosaalist selle, mida ma sinna otsima läksin. Samamoodi usun ma, et väga paljud ei leidnud - nagu ma ka usun, et see on paljuski kinni nende endi ootustes, mitte antud filmi vigades.
