"I never was one to let things slide."
Kui see, milline sa oled, maksab sulle ja teistele kurjalt kätte. Kui oleks võimalik valida oma elu esimest infie-filmi kogemust, siis see oleks tõsiselt hea algus.
Hal Holbrook teeb tõenäoliselt oma elu rolli - ta ei näitle, ta kehastab. Mees nagu loodusjõud. Ainuüksi sellepärast väärib see film vaatamist. Mitu korda.
Film riigist, mis on (pant)vangis. Karm lugu ühe poliitilise konflikti spillover efektist. Kinos istudes mõtlesin, et varem või hiljem teeb Hollywood sellest remake'i mõne suure filmistaariga peaosas (Hollywood is a star delivery business!) - pühadeime, väidetavalt juba puterdavad.
Lingid
IMDb | PÖFF | Amazon.co.uk: Cell 211 [Blu-Ray]
"Leave God out of it, he's got nothing to do with this."
Katastroofifilm. Film sellest, kui sind ümbritsevate inimeste arvamus on olulisem, kui sinu kõrval olevate inimeste elu. Lugu võimatutest valikutest. Väga, väga hea. Üks selle PÖFFi parimaid filme.
Peaosatäitjat kehastanud Sibel Kekilli'st kuuleme me tulevikus veel palju.
Lingid
IMDb | PÖFF | Amazon.co.uk: Die Fremde [Blu-ray]
"In the toilet everyone tells the truth." Vanameister Iosseliani autobiograafiline film sellest, mida ta ilmselt pole saanud oma filmides varem välja öelda. Tore palagan. Kui sulle meeldiks ujuda koos mustanahalise näkineiuga, on see film just sinu jaoks.
Film pakub ühe suurepärase naerukoha kõikide diplomaatide jaoks.
Oldboy fans of the world unite! "Noone ever told me it was wrong to murder."
Film haigest ühiskonnast. Aga mida ütleb see meie kohta, kui selline film on ligitõmbav? Seda, et oleme osa samast silmakirjalikkusest? Vastuseid ei maksa sellest filmist otsida.
Visuaalselt äärmiselt köitev, kuivõrd peaasjalikult koosneb film aeg luubis kaadritest.
Tegemist ei ole Battle Royale koopiaga, kuigi ühisosi on enam kui mitu.
Lingid
IMDb | PÖFF | Amazon.co.uk: Confessions [Blu-ray]
About schmidtilik road-movie sellest, kuidas vana ja paks Gerard Depardieu sõidab mootorrattaga ning kohtub napakate inimestega. Kohati täitsa naljakas. Tekib vägisi mõte, et kõik suured staarid, kes vanaks jäävad, peavad millalgi sellises rollis üles astuma. Esmalt Nicholson, siis De Niro, nüüd Depardieu. Kelle ma unustanud olen? Kes on järgmine?
"We didn't have to look in to your souls. We had to see if you had souls at all."
Inimene kui varuosade kogum.
Paar märkust:
a) tugevalt üle keskmise Hollywoodi film;
b) film/režissöör oskab meeleolu hoida ja edasi kanda;
c) Keira Knightley ei sobi (no andke andeks tõepoolest!) mängima 18. aastast;
d) need tegelased, kes otsustasid selles filmis muusika kasutamise üle (peaasjalikult selle, kus ja millal jookseb muusika "sisse"), said inspiratsiooni ilmselt õudusfilme vaadates.
Tegu oleks väga hea filmiga, kui vaatajal lastaks kinolinal toimuva põhjal ise emotsioonini jõuda, mitte ...
a) ennetada seda alati muusikaga, mis ütleb sulle kõik, mida sa tundma pead, ette ära;
b) karjuda pildis toimuv muusikaga nii tugevalt üle, et iga-viimane-kui-dimwit tõesti aru saaks, et nüüd on filmis oluline ja dramaatiline koht.
See on kõige halvem film, mida ma 2010 PÖFFil nägin. Sellega pean konkreetselt silmas dokumentaalfilmi ennast - mõningad filmis sisalduvad kaadrid on ilmselt selle PÖFFi filmides leiduvatest kõige võimsamad ja mõjusamad üldse, ehk asi pole selles. See on halb dokumentaal sellepärast, et ta on puhas propagandafilm - nii ühekülgset,
aga ennast tõsiseks dociks pidavat asja pole mina varem näinud. Filmitegijad läksid välja ühe asja peale - tekitada vastuolu ja seeläbi pälvida tähelepanu ning kõneainet. Ma ei usu hetkekski, et neile konflikti lahendamine tegelikult ka korda läheb. Kõik.