Jookseb juhuste sajus ja saab saatusest märjaks ... Kui alguses on tunne, et oled sattunud vaatama mõnda järjekordset Gunatanamo filmi (trust me, I've seen a few), siis üsna ruttu saab selgeks, et ees on ootamas midagi vägagi teistsugust. Ja veel missugust. Filmis sisalduvad kohutavalt imeilusad kaadrid on juba ainuüksi elamus omaette. Minu 2010 PÖFFi top kolme film.