"If I am King, where is my power? Can I declare war? Form a government? Levy a tax? No! And yet I am the seat of all authority because they think that when I speak, I speak for them."
See on täpselt nii hea film, kui kõik räägivad. Hollywood at it's very best. Hollywoodis osatakse selliseid lugusid rääkida ning neid hästi rääkida. See film on üks väga hästi räägitud lugu. Nii Colin Firth kui Geoffrey Rush teevad suurepärased rollid - filmi vaadanuna ei julgeks mina öelda kumb neist oli peategelane.
Film on vaatajale ka ajaloolises perspektiivis mitmes mõttes huvitav - raadio kui meediumi tulek massidesse, Euroopa II maailmasõja lävel, kuninglik perekond vs. 'commoners' (automaatselt meenub Stephen Frears'i "The Queen") jmt. Need teemad maalivad kesksele loole hea taustapildi, ilma ise liialt esile tükkimata. Samas on nad keskse loo seisukohalt üsnagi olulised. FIlmitegijate poolt igati hästi välja mängitud.
Üks aspekt, millele ise ei jõudnud piisavalt tähelepanu pöörata ja mis nõuab teistkordset vaatamist - udu. Kui lähed filmi vaatama, siis jälgi udu esinemist ja selle kadumist - sellega tahetakse vaatajale midagi öelda.
